Helo Timor Leste

Dezigualdade Global: Krítika Xanana Gusmao ba Justisa no Mudansa

Ugu - Nasional
Selasa, 3 Sep 2024 15:43
    Bagikan  
Xanana Gusmao
Bappenas RI

Xanana Gusmao - Saat berbicara di HLFMSP2024

HeloTimorLeste- Primeiru Ministru Timor Leste Xanana Gusmao realsa dezigualdade dezenvolvimentu ne’ebe akontese entre nasaun dezenvolvimentu no nasaun dezenvolvidu. Xanana hato’o ida ne’e iha nia diskursu iha Fórum Altu Nivel kona-ba Parseria Multi-Parte Interesada (HLF MSP) 2024.

HLF MSP maka abreviasaun ida ba *Fórum Nivel-Aas kona-ba Parseria Multi-Parte Interesada*. Fórum ne’e hala’o atu hametin parseria multi-parte interesada atu nune’e bele hasoru dezafiu globál ne’ebé kompleksu ba beibeik. HLF MSP 2024, ne’ebé hala’o iha Bali, Indonézia, ho objetivu atu enkoraja diálogu polítika, hasa’e kompromisu no kolaborasaun iha dezenvolvimentu globál, no aselera atinjimentu Objetivu Dezenvolvimentu Sustentável (ODS) liuhosi parseria inkluzivu no efetivu

Dezafiu Dezenvolvimentu Pós-Independénsia

Xanana realiza katak dezafiu sira atu dezenvolve Timor Leste hafoin ukun-an iha 20 Maiu 2002 susar tebes. Governu Timor Leste tenki tetu didiak se sistema politiku no ekonomiku internasional atual ne’e kompativel ho objetivu dezenvolvimentu Timor Leste nian ka lae.

Potensiál hosi Nasaun sira iha Hemisfériu Súl

Hafoin ne’e Xanana husu oinsa nasaun sira iha Hemisfériu Súl bele alkansa sira nia poténsia. Ida ne’e tanba nasaun sira ne’ebé dezenvolve hela hanesan Timor Leste buras iha mundu ne’ebé nakonu ho inserteza, kompleksidade no mudansa teknolojia.

Krize Globál no Dezigualdade

Tuir nia, mundu ne’e nakonu ho pobreza, dezigualdade, krize ambientál no sofrimentu umanu ne’ebé luan. Aleinde ne’e, nasaun barak liu iha Hemisfériu Súl hetan difikuldade atu dezenvolve sira-nia ekonomia hafoin esperiénsia períodu kolonializmu no esplorasaun globál. Iha mós nasaun illa ki’ik barak ne’ebé iha asesu limitadu atu sai nasaun dezenvolvidu liután.

Esplorasaun Sistema Globál

“Parte súl kontinua hetan esplorasaun husi sistema globál”, tenik nia iha Fórum Altu Nivel Parseria Multi-Parte Interesada (HLF MSP) 2024 iha Sentru Konvensaun Internasionál Bali (BICC), Nusa Dua, Segunda (2/9 /2024).

Dezigualdade Sosiál no Ekonómika

Iha tempu hanesan, Xanana konsidera katak dezigualdade sosiál no ekonómika mundiál to’o ona iha nível ne’ebé la razoavel. Iha kazu ida-ne'e, ema na'in 10 ne'ebé riku liu iha mundu iha rikusoin barak liu duké ema kiak millaun 3.5 iha mundu.

Konsentrasaun Rikusoin nian

"Ami haree konsentrasaun hosi rikusoin iha ema sira ne'ebé riku liu iha mundu nia liman, enkuantu ema millaun atus resin maka husik hela hodi sofre hamlaha maka'as", nia esplika.

Krize Mudansa Klimátika

La temi, krize mudansa klimátika ameasa nasaun barak, liuliu nasaun sira ne'ebé sei dezenvolve hela ne'ebé nia lokalizasaun jeográfika iha illa sira. Sira tenke selu fundu boot liu atu ultrapasa krize. Nasaun sira ne'ebé maka sei dezenvolve hela luta hela atu hamenus impaktu sira hosi mudansa klimátika iha limitasaun finanseira no teknolójiku sira nia leet.

Fallansu hosi Estadu sira Norte nian

Hafoin, Xanana konsidera katak nasaun sira iha Hemisfériu Norte la konsege kumpre sira nia promesa bazeia ba Akordu Internasionál hodi fó apoiu finanseiru no tékniku ba nasaun sira ne’ebé sei dezenvolve hela hodi ultrapasa krize klimátika. "Ita presiza mitiga no adapta ba alterasaun klimátika", nia hatutan.

Esperansa ba HLF MSP 2024

Ho dalan ida ne’e, Xanana mós hein katak MSP HLF 2024 bele sai hanesan forum ida ba hametin parseria entre nasaun sira ne’ebé dezenvolve hela iha hemisfériu sul hodi rezolve dezafiu globál sira. Parseria multi-parte interesada ida-ne'e entre nasaun sira bele ajuda aselera fornesimentu finansiamentu, transferénsia teknolojia no dezenvolvimentu kapasidade ne'ebé presiza atu ultrapasa problema kompleksu oioin iha mundu.***