Helo Timor Leste

Rekoñese Hahalok Suisídiu, Karakterístika sira no Oinsá atu Prevene

Ugu - Ragam
Minggu, 4 Aug 2024 14:08
    Bagikan  
Bunuh diri
Pexels, Inzmam Khan

Bunuh diri - ilustrasi

Helotimorleste- Suisídiu la'ós moras mentál ida maibé konsekuénsia posivel ida ne'ebé grave hosi moras mentál sira ne'ebé bele trata, inklui depresaun boot, moras bipolar, moras estrese pós-traumátiku, moras personalidade fronteira, eskizofrenia, moras abuzu substánsia, moras ansiedade no moras sira hanesan bulibulimia no anorexia nervosa.

Sinál sira Alerta Suisídiu nian

Buat sira tuirmai ne'e hotu bele sai sinál alerta potensiál ba suisídiu:

- Tristeza ka mudansa mood ne'ebé maka'as.  Tristeza ne'ebé dura kleur, mudansa sira iha mood, no hirus ne'ebé la espera.
- Dezesperu.  Sente laiha esperansa kona-ba futuru, ho esperansa uitoan katak buat sira sei hadi'a.
- Iha moras toba nian.

- Derepente sai kalma hafoin esperiénsia períodu depresaun ka laran-tun bele sai sinál ida katak ema ne'e foti ona desizaun atu hakotu nia moris.
- Dada.  Hili atu hela mesak no evita belun sira ka atividade sosiál sira mós hanesan sintoma sira depresaun nian, kauza prinsipál ba suisídiu. Ida-ne'e inklui lakon interese ka ksolok iha atividade sira ne'ebé uluk ema ne'e gosta.

- Mudansa iha personalidade ka aparénsia. Ema ida ne'ebé hanoin atu oho-an bele hatudu mudansa sira iha atitude ka hahalok, hanesan ko'alia ka movimenta ho velosidade ka neneik ne'ebé ladún baibain. Aleinde ne'e, ema ne'e bele derrepente ladún preokupa ho nia aparénsia pesoál.
- Hahalok perigozu ka hakanek an rasik.  Hahalok ne'ebé bele sai perigozu, hanesan lori karreta ho kuidadu, halo relasaun seksuál ne'ebé la seguru, no uza droga ka alkol ne'ebé aumenta, bele indika katak ema ne'e la valoriza ona nia moris.

- Trauma resente ka krize moris nian.  Krize boot ida iha moris bele hamosu tentativa suisídiu ida. Krize sira hanesan ne'e inklui mate hosi ema ne'ebé ita hadomi ka animál doméstiku, finál hosi relasaun ida, diagnóstiku kona-ba moras grave, lakon serbisu, ka problema finanseiru grave.
- Halo preparasaun.  Dala barak, ema neʼebé hanoin atu oho-an sei hahú organiza sira-nia asuntu pesoál. Ida-neʼe bele inklui vizita belun no família, fahe sasán pesoál, halo testamentu, no hamoos sira-nia kuartu ka uma. Ema balu sei hakerek karta molok oho-an. Ema balu sei sosa kilat ka meiu seluk hanesan venenu.

- Ameasa ka diskute kona-ba oho-an.  To'o 50% to'o 75% hosi sira ne'ebé hanoin atu oho-an sei fó sinál alerta ba ema ruma -- belun ka parente ida. Karik ida-ne'e la'ós ameasa direta ida.

Sira bele ko'alia barak kona-ba mate ka hatete buat sira hanesan "Sei di'ak liu se ha'u la iha ne'e." Maibé, la'ós ema hotu ne'ebé hanoin atu oho-an sei hatete nune'e, no la'ós ema hotu ne'ebé ameasa oho-an sei halo nune'e. Kualkér ameasa suisídiu nian tenke konsidera ho sériu.

Sé maka iha posibilidade boot liu atu oho-an?

Taxa suisídiu aas liu akontese iha adolexente sira, adultu joven sira, no idozu sira. Mane mutin sira ho idade liu 65 iha taxa suisídiu aas liu. Risku ba suisídiu mós aas liu iha:

- Idozu sira ne'ebé lakon sira nia kaben tanba mate ka divórsiu
- Ema sira ne'ebé maka tenta oho-an iha pasadu
- Ema sira ne'ebé iha istória família nian kona-ba oho-an
- Ema sira ne'ebé iha belun ka kolega serbisu ne'ebé oho-an

- Ema sira ne'ebé iha istória kona-ba violénsia fíziku, emosionál, ka seksuál
- Ema sira ne'ebé seidauk kaben, laiha abilidade, ka dezempregu
- Ema sira ne'ebé sofre moras ne'ebé naruk ka defisiente ka moras terminal
- Ema sira ne'ebé iha tendénsia ba hahalok violentu ka impulsivu

- Ema sira ne'ebé foin sai hosi ospitál mentál (Ida-ne'e dala barak tranzisaun ida ne'ebé halo tauk tebes.)
- Ema sira ne'ebé serbisu iha profisaun balu, hanesan polísia no fornesedór kuidadu saúde sira ne'ebé trata pasiente sira ne'ebé moras grave

- Ema sira ho problema abuzu substánsia nian
- Enkuantu feto sira iha posibilidade dala tolu liu atu tenta - oho-an, mane sira iha posibilidade boot liu atu kompleta aktu ne'e.

Bele Prevene Suisídiu?

Suisídiu labele prevene ho definitivu, maibé risku dala barak bele hamenus ho intervensaun oportunu. Peskiza hatudu katak dalan di'ak liu atu prevene suisídiu maka hatene fatór risku sira

Alerta ba sinál sira depresaun nian no moras mentál sira seluk, rekoñese sinál sira alerta nian kona-ba oho-an, no halo intervensaun molok ema ne'e bele kompleta prosesu auto-destruisaun nian.

Saida maka ha'u tenke halo se ha'u hanoin ema ida hakarak oho-an?

Ema sira ne'ebé simu apoiu hosi belun no família sira ne'ebé kuidadu no iha asesu ba servisu saúde mentál nian iha menus probabilidade atu envolve iha ideasaun suisídiu nian duké sira ne'ebé izoladu sosiálmente. Se ema ruma ne'ebé ita-boot koñese hatudu sinál alerta sira kona-ba oho-an:

- Keta ta'uk atu husu se sira iha depresaun ka hanoin atu oho-an.
- Husu se sira haree terapeuta ka hemu ai-moruk.
- Envezde koko atu ko'alia ba ema ne'e atu labele oho-an, hateten ba sira katak depresaun ne'e temporáriu no bele hetan tratamentu.

Iha kazu balu, ema ne'e presiza de'it atu hatene katak ema ida hanoin no hakarak ko'alia kona-ba sira nia sentimentu. Depois ita-boot bele enkoraja ema ne'e atu buka ajuda profisionál.

Saida maka ha'u tenke halo se ha'u haree ema ida iha pozisaun atu oho-an?

- Se ita-boot fiar katak ema ida ne'ebé ita-boot koñese iha perigu atu oho-an:
- Labele husik ema ne'e mesak. Se bele, husu ajuda husi belun ka família seluk.
- Husu ba ema ne’e atu fornese kilat ruma ne’ebé nia bele iha. Hasai ka hasai sasán ne'ebé maka tasak ka buat ruma ne'ebé ema ne'e bele uza hodi estraga nia-an rasik.

- Se ema ne'e hala'o daudaun ona tratamentu psikiatriku, ajuda sira atu kontaktu médiku ka terapeuta ida hodi hetan orientasaun no ajuda.
- Koko atu halo ema ne'e kalma liután.
- Bolu polísia ka bombeiru sira***