Helo Timor Leste

Tom Lembong Hatete Posibilidade ba Asaltu Daruak iha Eleisaun Prezidensiál Indonezia Mak Luas Tebes

Dodo Hawe - Nasional -> Politik
Senin, 19 Feb 2024 16:09
    Bagikan  
EKIPA SUSESU
instagram @tomlembong

EKIPA SUSESU - Thomas Trikasih Lembong ka Tom Lembong, Kapitaun ko-asaun hosi MNTH yang manán (Timnas) Anies Baswedan-Muhaimin Iskandar (AMIN)

HELOINDONESIA.COM - Kapitaun ko-asaun hosi MNTH yang manán (Timnas) Anies Baswedan-Muhaimin Iskandar (AMIN), Thomas Trikasih Lembong ka Tom Lembong apresia katak posibilidade ba asaltu daruak iha eleisaun prezidensiál 2024 sei nafatin luas tebes.

"Eleitores, suporta no simpatizante. Ha'u husu ita hotu atu fó laran ba hosi entuziásmu. Posibilidade ba asaltu daruak nafatin luas tebes. Loloos entaun halo monitorizasaun ba kaak ida-ne'e hanesan volume hosi violasaun sira, desvia hosi margin oinsa mak kampu ruma rekoñese manan, bele iha asaltu daruak," dehan Tom iha Instagram nia personal @tomlembong.

Tom mós dehan ba suporta AMIN atu proteje hotu-hotu votu iha level hotu, hosi TPS ba nivel distritu/sidade.

Baca juga: Tidur dengan TV Menyala, Ini Akibatnya Bagi Kesehatan Anda

Tanba, nia enfatiza katak votu ne'ebé públiku hili tenki fiskaliza atu minimiza poténsia hosi fraude.

Nia mós enfatiza katak sidadaun hotu-hotu iha igualdade hasoru lei ho la exepsaun.

"Liu-liu lian hotu mak importante. Lian hotu tenki an lungun. Bainhira iha kultura oin-moos ida-ne'e iha termu katak labele lai-boot laek. Foin sae ho proteje hotu-hotu lian. Lian hotu mak importante," tenik Tom.

Baca juga: Setelah Diperpanjang Kontrak Hingga 2026, Gali Freitas Ingin Bawa PSIS Berprestasi dan Meraih Top Skor Liga 1 Indonesia

Tom hatete katak momentu eleisaun ne'e la'ós de'it interes polítiku hosi partidu polítiku ka kandidatu, maibé interes sidadaun hotu-hotu.

Tamba ne'e, nia husu ba suporta AMIN atu kontinua monitorizasaun votu no la tolera irreguladades eleisaun ne'ebé akontese.

"Nune'e Ami-nia nia kolega iha Witness Task Force ne'ebé halo hela besik, ha'u tatoli ita-nia destinu ba ita-hotu. Kontinua servisu ho hakmatek. Tanba ne'e destinu hosi demokrasia nasaun nian. Entaun hola hotu-hotu alkun hosi ita-nia manas boot," tenik nia.

Baca juga: Jokowi Ungkap Bahas Politik Dengan Surya Paloh, Tidak Penting Siapa yang Memulai

"Agora no iha loron ida-ne'e, ita sei halo dokumentu historika hamutuk. Ne'e momentu importante iha istoria ita-nia nasaun nian," hatete Tom tan-le-mane.

Pár AMIN agora iha kotuk iha resultadu kontajen reál husi Komisaun Eleisaun Jerál (KPU) ba Eleisaun Prezidensiál iha tinan 2024.

Iha parte seluk, pár kandidatu rua ne'ebé númeru 2, Prabowo Subianto-Gibran Rakabuming Raka, sai hanesan kandidatu ne'ebé adalan (unstoppable).

Baca juga: Sniper Wanita Paling Mematikan Ukraina Peringatkan Bahwa Putin akan Dibunuh Anak Buahnya Sendiri

Bazeia ba dadus segunda (19/2/2024) iha 06.58, pár Prabowo-Gibran iha oin ho votu 54,496,002, ne'ebé significa 58.3% husi komponente hotu. Dadus ne'ebé diaktera hosi fatin votasaun 579,991 husi 823,236 iha knaar (70.45%).

Enkuantu, pár kandidatu númeru 1, Anies Baswedan-Muhaimin Iskandar, hetan votu 22,759,971 ka 24.35%.

Iha parte seluk, pár kandidatu númeru 3, Ganjar Pranowo-Mahfud MD, de'it hetan votu 16,212,475 ka 17.35%, no sa'e iha fatin kitas nian.

Baca juga: Pria Paling Kotor di Dunia Tidak Mandi dengan Air atau Sabun Lebih 60 Tahun, Begitu Mandi Malah Meninggal

Sistema Informasaun Rekapitulasaun (Sirekap) atu hatutan resultadu ba Eleisaun tinan 2024 hosi KPU, nafatin simu kritika tanba iha dadus ne'ebé la diak iha fatin ne'ebá. Iha konferénsia imprensa iha loron-kinta (14/2/2024), KPU afirma mós katak sei halo koreksaun ba diferenasa sira ne'ebé enkontra entre Sirekap ho kontrolu manuál hosi KPU.

Alein de ne'e, Prezidente Bawaslu RI, Rahmat Bagja, hatutan katak Sirekap la'ós nesesária tanba kontrolu manuál mak détermina rezultadu votasaun.

"Ami tenke dehan katak Sirekap la'ós nesesária tanba détermina rekaptulasaun mak kontrolu manuál, nudar Lei Númeru 7 hosi 2017 kona ruma ba Eleisaun Jerál. Tanba ne'e, Sirekap nu'udar instrumentu de'it," dehan Bagja iha Edifisiu Bawaslu RI iha Jakarta. **